Kontsert lähenemas, proove on jäänud mõned üksikud. Tõtt-öelda oligi neid vähe ette nähtud. Võiks siis arvata, et järelikult on kava lihtne. Hmm… Beethoveni ooperikoori-katkend on küll lihtne, ok. Ja no hea küll, Brahmsi topeltkoorilised motetid pole ka teab mis rasked ja neid tehti ka paar korda rohkem läbi. Aga et Bachi motetid peaksid kohe hoobilt õnnestuma, on mulle pisukeseks uudiseks. Eks ole, loogika on lihtne – kui on enamuses need, kes on motette juba laulnud, siis ülejäänud sujuvalt sulanduvad. Aga kahe läbilaulmisega on mu arust isegi sulandumine raske. Just nimelt – kaks korda õnnestubki neid kooriga läbi laulda enne kontserti. Nujah, mis teha… polegi midagi eriti teha. Halvimal juhul tuleb kohati lihtsalt suud maigutada laval
Aga ma ei võta süüd enda kanda, et võimatut perfektselt teostada ei suuda
Ausalt öeldes mulle ei meeldi poole puuga töötada. Kui, siis juba. Ja kui juba, siis hästi. Seepärast kooris niimoodi… veerandhäälega iniseda… ei meeldi mulle kohe üldse. Sest dirigendi ettekujutus ilusast häälest on – kammerlik, vibratovaba, pisike. Mida väiksem, seda parem. Eks muidugi, koorilauluks on selline hääl ideaalne, intonatsioonipuhtuseks hädavajalik. Aga kui sellist häält looduse poolt kaasa antud ei ole, siis on kohitsemine paratamatu, ja see on üks vastikumaid asju mu jaoks koorilaulu puhul üldse. Omavahel saab seda nimetatud “valge niidi ajamiseks”
Lisaks leidis eile dirigent, et Beethovenit võiksime ikka peast laulda (sest koor pidavat lihtsalt parem välja nägema nõnda…
). See tähendab kodust pähetuupimist, ja selle eest ei maksa muide keegi sentigi. Ja lisaks tuli välja, et Bachi kolmas motett ei tulegi esitamisele, olevat lihtsalt trükiviga kavas…. grrrr…. sellest peaks kohe informeerima, sest mõni napakas uustulnuk ju võtab seda kodus korralikult studeerida…. ei raiskaks oma aega lihtsalt, õpiks teisi lugusid. Nujah.
Nii et lõppkokkuvõttes lähen sellele kontserdile ebakindlalt (jajaa, muidugi õpin ma kodus neid motette, kuid neid ei omanda üksi täielikult, ja kindlus tuleb ikkagi korduvast kooslaulmisest… kaks korda ei lähe arvesse) ning vastumeelselt sellise ebakindluse tõttu. Ja mulle ei meeldi pähe õppida kontserdil esitatavat muusikat…on ju olemas noodid ja profflaulja suudab edukalt ühendada noodi- ja dirigendi vaatamise
Taguda lugu pähe lihtsalt sellepärast, et nii näeb koor efektsem välja, on nüri. Punkt.
Ehh…pole suurem asi töötada vastumeelselt.